Koguja raamat
“Koguja raamat” võib viia nii vaimse vabanemise kui ka depressioonini. Sarnaselt minu versioonile on ka Vana Testamendi tarkuseraamat, mille
autoriks peetakse kuningas Saalomoni, oma olemuselt autobiograafiline mõtisklus. Autor leiab, et inimese tegevused on tühised, mõttetud, ajalikud ja kaduvad ning aeg ja saatus tabavad meid kõiki. Sellest teosest on pärit ka väljend “tühi töö ja vaimunärimine”, mis kõlab nagu “Tõe ja õiguse” filosoofide suust pärit pärl.
Mina ei kuuluta kõike mõttetuks, pigem vastupidi! Ma kuulutan mõttetu Kõigeks! Ma jagan juhuslikult kogunenud lugusid läbi erinevate dokumentatsioonide, ready-made teoste ja objektide. Ma toon välja inimlikke ühisosasid ja ehk ka ootamatuid seoseid. Mu eesmärk on üllatada, äratada üles sisemine laps ning panna ka näituse vaatajad ümbritsevat teise pilguga vaatama. Vähemalt paariks päevaks.
Uurisin üksikasjalikult ja tagasi vaatavalt enda ümber kogunenud kultuurikihti ning kappides peituvaid kadunukesi. Kes ma olen? Mida ma
väärt olen? Milles oskan näha ilu ja imet? Ma sain aru, et ma ei taha luua järjekordset teost, mis saab kassikarvadest ja nahaliistakutest tekkinud tolmu all oma eksistentsi kahetseda. Ma tahtsin ära kasutada seda kesta, mille olen endale puruvanakesena kokku tassinud ja mille potentsiaali õrna kuma valgel olen aastaid edasi rassinud. Ma kuulasin nende pudemete vaikset sosinat, et nad ei ole praht, et neis on veel midagi. Nüüd on aeg seda ka teistele näidata.
Kae perra!
autoriks peetakse kuningas Saalomoni, oma olemuselt autobiograafiline mõtisklus. Autor leiab, et inimese tegevused on tühised, mõttetud, ajalikud ja kaduvad ning aeg ja saatus tabavad meid kõiki. Sellest teosest on pärit ka väljend “tühi töö ja vaimunärimine”, mis kõlab nagu “Tõe ja õiguse” filosoofide suust pärit pärl.
Mina ei kuuluta kõike mõttetuks, pigem vastupidi! Ma kuulutan mõttetu Kõigeks! Ma jagan juhuslikult kogunenud lugusid läbi erinevate dokumentatsioonide, ready-made teoste ja objektide. Ma toon välja inimlikke ühisosasid ja ehk ka ootamatuid seoseid. Mu eesmärk on üllatada, äratada üles sisemine laps ning panna ka näituse vaatajad ümbritsevat teise pilguga vaatama. Vähemalt paariks päevaks.
Uurisin üksikasjalikult ja tagasi vaatavalt enda ümber kogunenud kultuurikihti ning kappides peituvaid kadunukesi. Kes ma olen? Mida ma
väärt olen? Milles oskan näha ilu ja imet? Ma sain aru, et ma ei taha luua järjekordset teost, mis saab kassikarvadest ja nahaliistakutest tekkinud tolmu all oma eksistentsi kahetseda. Ma tahtsin ära kasutada seda kesta, mille olen endale puruvanakesena kokku tassinud ja mille potentsiaali õrna kuma valgel olen aastaid edasi rassinud. Ma kuulasin nende pudemete vaikset sosinat, et nad ei ole praht, et neis on veel midagi. Nüüd on aeg seda ka teistele näidata.
Kae perra!